Esimene Meepäev 4.07.2021 tõi Anija mõisa nii mesindushuvilisi kui ka uudistajaid
Andrus Nilk 07.07.2021 "Sõnumitooja"
|
|
Heiki Kruusalu rääkis, et Raasiku OTT tegeles peamiselt laadal osalejatega, tema roll Ida-Harju mesindusklubi juhi ja ühe asutajana oli kutsuda esinejad ja korraldada töötoad: „Koostöö Raasiku OTTi ja Anija mõisaga sujus ülihästi.”
Heiki Kruusalu pidas oluliseks, et Anija vallavalitsus ning valla ettevõtted Koplimäe Agro ja Katkera OÜ olid kohe nõus meepäevale õlga alla panema. Toetasid ka Ida-Harju Koostöökogu, Mesindusekspert ja Leader-programm. Päevajuht oli Tiit Kruusalu. Pilet maksis kaks ja perepilet kuus eurot. Eelarve kulud ja tulud ootasid veel liitmist: „Esinejad tulid meepäevale huvilisi koolitama ja loenguid pidama tänu heale tahtele. Tasusime nende sõidukulud ja leppisime kokku, et kui saame külastajatelt piisavalt raha, siis maksame esinemise eest juurde.”
Töötubades käis raamide kokkulöömine, vahaküünalde valmistamine, mee vurritamine, kärjestamine, suitsiku süütamise võistlus, mesilasemade otsimine ja märgistamine paarumistarudest ning leskede märgistamine, näidati meekommide valmistamist Laastu mesilas. Samuti võis uudistada kasevihtade ja keraamika tegemist. Avaloengu pidas Tartu proviisor ja mesinik Astrid Oolberg mee ja mesindussaaduste tervendavast toimest inimese organismile. Ta tõi esile, et mesi annab bioloogiliselt aktiivse toiduainena kiirelt energiat, korrastab ainevahetust, tugevdab vereloomet, omab antibakteriaalset toimet, parandab und. Samas osutas, et meeraviga saabub nähtav tulemus aeglasemalt kui tabletiraviga, seega tuleks varuda kannatlikkust: „Avicenna soovitas üle 45aastastel inimestel kasutada tervise tugevdamiseks korrapäraselt mett. Professor Mihkel Zilmer on öelnud, et üks-kaks supilusikatäit päevas on paras.”
Üle 70 aasta eri viisil mesindusega tegelenud ja sel teemal raamatuid kirjutanud põllumajandusteadlane Antu Rohtla tõdes, et mesilaste toimetamisest oleks veel palju uurida: „Mesilaste instinktidest teatakse üsna vähe, näiteks paljunemise instinkt ja sülemlemine on kaks eri asja. Sülemlemine on soo jätkamise viis, aga instinkt on soov, tung seda teha. Selle tagapõhja me ei tea. Mesinik peab õppima ronima puu otsa, kus mesilane sülemleb, ja siis tooma sülemi puu otsast alla.”
Loodusemehena tuntust kogunud bioloog ja zooloog Urmas Tartes käsitles teemat, kas putukad naeravad. Jah, naeravad juhul, kui inimtegevus nende elutegevust soosib ja mitme putukaliigi arvukuse tõttu võib kinnitada, et neil läheb Eestis hästi, vastas vabakutseline loodusfotograaf putukapiltidega illustreeritud ettekandes enda püstitatud küsimusele: „Kui putukal on õnnestunud paarituda ja paljuneda, siis võib öelda, et tema elu on olnud eesmärgipärane.”
Viie aasta eesmärk
1998. aastast saadik järjepidevalt mesindusega tegelenud Heiki Kruusalu peab üheksat mesitaru Anija mõisa inglise pargis, mis lubab tal ennast nimetada mõisa mesinikuks. Trobikond huvilisi kogunes ühe taru juurde kuulama ja vaatama, kuidas mesilased elavad ja toimetavad: „Pargis kasvab arvukalt vahtraid ja pärni, mis on mesilaste korjepuud, siinne looduslik kooslus on rikkalik. Inglise pargiaed on suur, siia rajatud meelte ja tunnete tee läbimiseks koos giidiga kulub tund aega, sest kiirustada ei saa. Olen pannud tõupuhtusele palju rõhku, et mesilased oleksid sõbralikud ja pargis saaks rahulikult jalutada, ilma et nad kipuksid inimesi ründama. Püüan hoida puhast tõugu, nii-öelda aadliverd.” Heiki Kruusalu avaldas lootust, et viie aastaga saavutatakse meepäeva korraldamisel hea tase, mis meelitaks huvilisi kogu Eestist, samuti Baltikumist ja Põhjamaadest: „Soovin, et mõne aja möödudes võiksime öelda – meepäeva traditsioon Eestis algas Anija mõisas 2021. aastal.”
Heiki Kruusalu pidas oluliseks, et Anija vallavalitsus ning valla ettevõtted Koplimäe Agro ja Katkera OÜ olid kohe nõus meepäevale õlga alla panema. Toetasid ka Ida-Harju Koostöökogu, Mesindusekspert ja Leader-programm. Päevajuht oli Tiit Kruusalu. Pilet maksis kaks ja perepilet kuus eurot. Eelarve kulud ja tulud ootasid veel liitmist: „Esinejad tulid meepäevale huvilisi koolitama ja loenguid pidama tänu heale tahtele. Tasusime nende sõidukulud ja leppisime kokku, et kui saame külastajatelt piisavalt raha, siis maksame esinemise eest juurde.”
Töötubades käis raamide kokkulöömine, vahaküünalde valmistamine, mee vurritamine, kärjestamine, suitsiku süütamise võistlus, mesilasemade otsimine ja märgistamine paarumistarudest ning leskede märgistamine, näidati meekommide valmistamist Laastu mesilas. Samuti võis uudistada kasevihtade ja keraamika tegemist. Avaloengu pidas Tartu proviisor ja mesinik Astrid Oolberg mee ja mesindussaaduste tervendavast toimest inimese organismile. Ta tõi esile, et mesi annab bioloogiliselt aktiivse toiduainena kiirelt energiat, korrastab ainevahetust, tugevdab vereloomet, omab antibakteriaalset toimet, parandab und. Samas osutas, et meeraviga saabub nähtav tulemus aeglasemalt kui tabletiraviga, seega tuleks varuda kannatlikkust: „Avicenna soovitas üle 45aastastel inimestel kasutada tervise tugevdamiseks korrapäraselt mett. Professor Mihkel Zilmer on öelnud, et üks-kaks supilusikatäit päevas on paras.”
Üle 70 aasta eri viisil mesindusega tegelenud ja sel teemal raamatuid kirjutanud põllumajandusteadlane Antu Rohtla tõdes, et mesilaste toimetamisest oleks veel palju uurida: „Mesilaste instinktidest teatakse üsna vähe, näiteks paljunemise instinkt ja sülemlemine on kaks eri asja. Sülemlemine on soo jätkamise viis, aga instinkt on soov, tung seda teha. Selle tagapõhja me ei tea. Mesinik peab õppima ronima puu otsa, kus mesilane sülemleb, ja siis tooma sülemi puu otsast alla.”
Loodusemehena tuntust kogunud bioloog ja zooloog Urmas Tartes käsitles teemat, kas putukad naeravad. Jah, naeravad juhul, kui inimtegevus nende elutegevust soosib ja mitme putukaliigi arvukuse tõttu võib kinnitada, et neil läheb Eestis hästi, vastas vabakutseline loodusfotograaf putukapiltidega illustreeritud ettekandes enda püstitatud küsimusele: „Kui putukal on õnnestunud paarituda ja paljuneda, siis võib öelda, et tema elu on olnud eesmärgipärane.”
Viie aasta eesmärk
1998. aastast saadik järjepidevalt mesindusega tegelenud Heiki Kruusalu peab üheksat mesitaru Anija mõisa inglise pargis, mis lubab tal ennast nimetada mõisa mesinikuks. Trobikond huvilisi kogunes ühe taru juurde kuulama ja vaatama, kuidas mesilased elavad ja toimetavad: „Pargis kasvab arvukalt vahtraid ja pärni, mis on mesilaste korjepuud, siinne looduslik kooslus on rikkalik. Inglise pargiaed on suur, siia rajatud meelte ja tunnete tee läbimiseks koos giidiga kulub tund aega, sest kiirustada ei saa. Olen pannud tõupuhtusele palju rõhku, et mesilased oleksid sõbralikud ja pargis saaks rahulikult jalutada, ilma et nad kipuksid inimesi ründama. Püüan hoida puhast tõugu, nii-öelda aadliverd.” Heiki Kruusalu avaldas lootust, et viie aastaga saavutatakse meepäeva korraldamisel hea tase, mis meelitaks huvilisi kogu Eestist, samuti Baltikumist ja Põhjamaadest: „Soovin, et mõne aja möödudes võiksime öelda – meepäeva traditsioon Eestis algas Anija mõisas 2021. aastal.”
Vaata Mesinduspäeva pilte siin
| meepäev_fb.jpg |
